Thinkin' of making a new sound.!

I'm back :) Tegelikult on mu elu omadega suht joondes, aga pole kaua oma sõpradega suhelnud. Airo on vist mu täiesti ära unustanud ja Maanuga pole ammu õues käinud, aga ma loodan, et see nn. Maailmalõpp paneb meile mõistused pähe. :)

Olen olnud pikemat aega tiba haige, aga sellest ei ole lugu, kui ma siuke naerupall olen :) Kodus on mul ju üks pisike loomake, kes naerma ajab no ja mida sa teed, peab naerma :)

Lisaks olen paljuuuuuu õpinud, mida ma üldse ei viitsi, vaheajal peaks hakkama oma uurimusega tegelema ja siis ka keemia olümpiaadiks asju lahendama. Puuuhh, jube kohe mõelda, et vanusega lisandub nii palju lisakohustusi. Täiesti jube lihtsalt, ma ei või. Iga korraga, iga päevaga muutub elu raskemaks. Mul on tegelikult kõrini oma elu edendamisest. Mingi osa minust on masenduses, teine osa jällegi stressis ja kolmas osa hoolitseb selle eest, et mitte keegi ei näeks kahte esimest osa. Paar nädalat tagasi nutsin end igal õhtul magama. Praegu mõtlen, et olen mina ikka naiivne küll. Oli siis mõtet nutta millegi üle, millest ise ka aru ei saanud. Aga teate mida? Ma ei osanud tol hetkel muud teha.

Igastahes ajas mu klassiõde mind natuke tigedaks. Ta ütles, et koorilauljast ei saa kunagi soololauljat. Mul oli terve päev nii halb tunne. Ta muudkui hõõrub mulle nina alla, et ma olen koorilaulja. Jah, mina Kelly Arula olen koorilaulja, aga see ei tähenda, et see muutuda ei võiks. Olen ju küllalt julge, et laulda, aga mitte piisavalt julge, et suure rahva ees laulda. 

Siinkohal sooviksingi Teile kallid lugejad avaldada ühe minu suurima soovi, mis on isegi minu jaoks ebareaalne, aga kui Sa ei unista suurelt, siis mis mõttega sa üldse unistad. Juba väikesest peale on olnud minu unistuseks laulmine :) Laulsin pidevalt kodus ja siis kui õde segas kittusin emmele ära ja hakkasin nutma, kui ta edasi segas. Siis tuli kool ja mind tahtis lauluõpetaja koori laulma. Sealt hakkaski minu teekond. Esimene aasta esimene hääl, teine ja kolmas aasta teine hääl ja kolmas kuni kuues aasta (võib ka öelda seitsmes) kolmas hääl. Hetkel olen hakanud mõtlema kitarri õppimisele, mis on ka minu unistus ning omale sünnipäevakingiks teeks küll ühe kitarri :) Üks päev siis hakkasin mõtlema, miks ma tahan laulda ja ma ei leidnud vastust. Läksin hilisõhtul magama ja nägin unes, et mul oli vaja kontsert anda Londonis ja mujal maailmas. Esimene kontsert minu elus, mina ja minu kitarr suure rahva ees. Kuskil 10 000 oli neid äkki ja ma laulsin ning siis muutus lava teiseks ja mul oli juba oma bänd ning siis ma nägin oma plaate, mis muusikapoes müügil olid, andsin autogramme. Ma tahaks, et mu elu olekski selline, see on minu unistus.Vaatame, mis tulevik toob :)

Kõik see aeg, mis ma pole blogi kirjutanud, olen igatsenud kirjutamist ja siis, kui oleks aega kirjutada on väsimus peal ja ei jaksa. Mul on olnud siis eelnevalt räägitu põhjal järeldades tihe graafik, aga tegelikult olen ma pidevalt nii väsinud ja magan enamus ajast. Tõusen üles, siis õpin joon teed ja uuesti magama. Mul on värvikirev elu ma tean :)

Paneks siis mõne pildikesekese ka siia :)

Ma ütleksin lisaks nii palju, et ma ei ole üldse normaalne :)

Aga ma ei ole ka ainuke, kes on ebanormaalne :D

Tegelikult on mul üks väikene üllatus veel. Nimelt mõni aeg tagasi, kui ma veel hullemini haige olin, otsustasin natuke laulda linti :) Lindistasin fotokaga oma laulu. Kvaliteet ja kõik on halb, aga Aulile tuli tibutagi selga, kui ta kuulis seda :) Ma olen seal alguses väärakas ja üleüldse ka, aga miskipärast see väärakas seal videos meeldib mulle :)

Igastahes andke teada, mis arvate ja SAYONARA! :)