Everything has changed.!
Tere kallid sõbrad. Palun tulge võtke mul need raamatud käest ära. Ma lihtsalt ei suuda enam pidama saada. Muudkui aina loen ja laulan ja õpin. Normaalne elu mul. Nüüd tuli eile välja, et mul on gripp ja elu on ilus. Koolis tundub vana viisi minevat. Ma looodan, et midagigi paraneb, aga vaatame ja elame.
Hakkasin oma ühte raamatut uuesti kirjutama eile ja ma luban neile, kes tahaksid seda kunagi lugeda, et kui ma ta valmis saan, siis prindin välja ja siis võite tulla küsima mult seda. Kui muidugi soovite :) Pea on nii paks ja ei oskagi eriti midagi kirjutada.
Tuli meelde tänane vene keele tund, kus õpetaja ütles: "Teeme sõnade kordamist. Mina ütlen ühele teist sõna ja siis nii edasi läheme." Siis tuli mu klassiõe kord mulle sõna öelda. Mul pea valutas ja ma saatsin ta sinna, kuhu päike ei paista. Kõva häälega. Olen kuri olen, aga kõik peale tema naersid. Mina küsisin järgmiselt siis sõna ja noh, sinnapaika see jäi. Keemia tunnis ta ei vahetanud minuga isegi mitte ühtegi sõna. Nojah :) Muud ei oskagi öelda.
Praegu on siuke ZOMBI tunne. Ma ise ka ei saa sellest aru.
Mõtlesin tõesõna oma uurimistööga hakata nädalavahetusel tegelema. Vaatame, mis siis saab. Keegi võiks vahepeal endast ka märku anda.
Ma olen hakanud elu üle järele mõtlema. Ma ei taha endalt elu võtta, kuigi vahest on siuke tunne, et ma nüüd kohe panen oma puusärgi selga ja liigun Luciferi poole. Ma olen endalt elu võtmiseks liiga nõrk. Ma olen siukse kurva lõpuga raamatuid lugenud ja tõesti tekib selline tunne nagu elu on midagi nii väärtuslikku, et ükski inimene ei tohiks seda endalt ise võtta. Tõesõna soovitan lugeda sellist raamatut nagu "Minu oma" autoriks on Kristi Rebane. Suurepärane raamat. Teine on "Surnud liblikad", aga autori nime jään hetkel võlgu. Eks ma olen selline nohik, kellele meeldib raamatuid lugeda. Nimelt ma elan ennast neisse sisse ja siis, kui keegi sureb, siis nutan, sest see tundub reaalne ja kurb.
Vahel tunnen, et mul on üleloomuliku võimed panna inimesi igasuguseid asju arvama. Ma tõesti ei tea, kes ma olen ja mida ma elult tahan. Ma olen vist liiga noor ka selleks, aga sinna paika see seekord ka jääb. Elu on ju ilus. Kui Sa elu ei hoia, siis ei hoia elu sind. Mida ma ikka filosofeerin. Las ollab.
Igastahes soovin ma Teile kena reedet ja ilusat nädalavahetust. Olge ikka mõnusad ja naeratage, sest elu on ilus ja kui elu on ilus, siis läheb Sul hästi ja kui Sul hästi läheb, siis läheb Su lähedastel ka hästi ja siis ongi see ring otsast pihta.
Nägemist!
Lemmikpilt meie Jonnukesekesest :)
