All the way up, all the way down.!

Pole terve nädal aega siia kirjutanud. Mul on nii tihe elu lihtsalt. Muudkui õpi, aga ma tahan puhata, sellepärast ma täna ehmatasingi, kui kella vaatasin ja see näitas mulle 14.36 . Pole ammu nii kaua maganud, aga uni oli niiiiiii hea. Pärast eilset tantsutamist ka :) Suurepärane oli, aga need kõlarid oleksid võinud kauem vastu pidada. Järgmine nädal vb Tapale ka pidusse :) Vahest võib natuke pidutseda ka. Miks peaksingi kodus istuma ja ootama kuna keegi minuga rääkima hakkab.

Eile õhtul sain aru, kes on tõelised sõbrad. Neid on lihtsalt liiga vähe. Aga nad on parimad. Ühe inimese suhtes ma kahtlen, kui tõeline ta on. Mina ei pea koguaeg ühendust võtma, et saame kokku nüüd või lähme õue või kuidas sul läheb. Miks mina pean alati helistama või kirjutama? Kui ma ei meeldi sulle kui sõbrannana, siis anna andeks ja ma ei tüüta enam. Kirjutad, siis ainult ühe sõna. Helistad, siis küsid, et kas mu ema saaks su ära viia ja minu kohta ei küsi midagi. Näitkeks: "Tsau Kelly kuidas Sul ka läheb? On Sul kõik korras?" Sellist asja ei ole. Ma võib olla olen ülekohtune, aga miks ma pean alati oma sõprussuhteid hoidma, kui see teine pool ei taha üldse seda hoida. 

Igasttahes on mul väga halb tuju täna. Olen ülekohtune ja vastik, aga seda ma olen koguaeg. Tahan elada nagu normaalne inimene, ilma et peaksin inimestele järgi jooksma, neid panema endast huvituma. Olen halb, aga miks sa minuga suhtled, kui ma halb olen. 

Täna kutsun ma Teid kõiki mu kallid lugejad üles. Kui ma Teile ei meeldi, ärge suhelge minuga, aga öelge mulle ka enne, siis tean keda oma elust järjekordselt kustutada. Sellist haletsus sõprussuhet ei taha ma mitte üks raas. Andestage mu julmuse eest, aga nii see on.