An everlasting piece of art.!

Täna polegi mul eriti siia midagi kirjutada. Ma olen isegi mõtlema hakanud, et kas ma siis tõesti suudan mõelda nii nagu ma mõtlema peaks. Iga päev oma tegevustest kirjutada oleks nati imelik, aga noh, mida ma siis teen. Mõtlesin, et võiks natukene Teid kallid lugejad kurssi viia sellega, mis minu peas ka vahest toimub.

Muusika ei tee sind kellekski, kes sa juba oled. See muusika, mis tuleb sinust enesest räägib sinu tunnetest, käitumisest ja mis kõige tähtsam su mõtetest. Muusika tekib igaühes iseseisvalt ning vahel ei suudetagi seda sõnadega väljendada ning jääb ainult meloodia, mida inimene heast peast ümiseb. Seega võib öelda, et inimese stiil on see, mis ta ise juba on ning see muusika, mis sinust tuleb ei pea vastama teiste soovidele, vaid sinu enda soovidele. 

Miks mulle sinine värv meeldib? Vot see on minu põhjendus:

Sinine on rahulikkuse värv. Sümboliseerib taevast, mäslevat merd, tunneterikkaid silmi ja tormist ilma.

Ma ei oskagi öelda, miks mulle siuksed mõtted tulevad, aga need lihtsalt tulevad. Mu ema on öelnud, et ma olen tunneterikas inimene ja ma võtan kõike liiga kergesti südamesse. Ma ei saa sinna midagi teha. Kui keegi mind ikka solvab olen kuri ja kui saan rohkemgi haiget nutan öösel patja. Selline ma olengi ja ei suuda ise sinna midagi teha. 

Tahaks leida kedagi sellist, kes suudaks mind sedamoodi muuta. Ma tahaks olla sama tugev nagu teised, halamata. Aga milleks seda kõike vaja on, kui saab ka nii? Ma ju tahan muutuda. Tahaksin kogeda ka midagi sellist nagu vastastikune tugev armastus, aga ei ole kedagi sellist, kes mind armastaks või kellele ma natukenegi meeldiksin. Nagu Airo mulle ütles:"Meie Marekiga omame mitmeid tüdrukuid, aga Sina leiad selle õige esimese silmapilguga." Aga miks ei ole seda juba juhtunud? Ma olen ju alati olnud oma suuruse pärast poolele koolile naerualune või mõnitamis objekt.  Kõigest on kõrini!

Vahest tundub, et mu elu on täielik farss. Kõik tundub nii irooniliselt koomiline. Inimesed ütlevad mulle, et ma olen ilus. Kus kurat see ilu peitub? Miks mina seda ei näe? Mis miks keegi peale mu sõprade seda ei näe? Öeldakse, et ma olen hea laulja. Ma ikka ei saa aru. Enda arust mul küll hea lauluhääl ei ole ning vahest isegi tundub liiga ülepingutatud. 

Miks MINA pean selline olema? Miks ma sündisin sellisena? Kas mu elu peabki olema selline? Mitte, et mulle ei meeldiks mu elu, aga vahest tundub, et ma olen liiiiga tark ning nagu mulle öeldud on: "Targad ei meeldi kellelegi!" See ongi põhjus, miks ma lolli mängin ning ennast lolliks teen. Ma olen tõesti muutunud vabamaks, aga see ei tähenda, et ma muutunud olen. Kes ütleb, et ma kodus ei nuta, ei mase, ei mõtle halbu mõtteid? Mitte keegi. Jah, ma olen selline nagu ma olen ning olen proovinud ennast muuta ning ka kaalu alandada, aga ma lihtsalt ei suuda seda. Ma ei ole järjepidev ning kindlasti mitte õige inimene teistele nõu andma. MItte, et ma ei meeldi iseendale. Eks natuke ikka, aga see kõik ei ole lihtne. Ma siiski armastan oma elu ning isegi ennast.

KEEP CALM AND CARRY ON! Muud midagi!