Midagi huvitavat.! Minu jaoks oli vähemalt :)
1. Ananass on looduslik valuvaigisti. See sisaldab põletikuvastaseid ensüüme, mis leevendavad valu sääraste haiguste puhul nagu liigesepõletik, väidavad Readingi ülikooli teadlased.
2. Granaatõunamahl
võib ennetada südamerabandust. See imevedelik parandab teadlaste
väitel vere juurdevoolu südamesse ja alandab vererõhku.
3. Sibul
on looduslik antibiootikum. Tõsi, see teeb küll hingeõhu vängeks, kuid
sisaldab allitsiini, tugevat antibiootikumi, mis kaitseb ka
vereringesüsteemi.
4. Seened võivad peletada nohu ja
külmetushaigusi. Nad sisaldavad ohtaralt immuunsüsteemi ergutavat
antioksüdanti nimega ergotioneiin.
5. Peet võib
intiimelu elavdada. Nimelt sisaldab see suures koguses borooni-nimelist
mineraali, mis turgutab suguhormoonide toodangut.
6. Mustikad
parandavad mälu. Bostoni Tuftsi ülikooli teadlased leidsid, et kui
süüa iga päev pool tassi mustikaid, võib ennetada vanusega kaasnevat
koordinatsiooni ja lühimälu kehvenemist.
7. Õlu
on sama kasulik kui punane vein. Klaas õlut on teadlaste kinnitusel
vähi ja südamehaiguste peletamisel täpselt sama tõhus nagu punane vein.
8. Sööd
šokolaadi, elad kauem, hurraa! Harvardi ülikooli teadlased ütlevad, et
kui süüa iga nädal paar tahvlit šokolaadi, võib eluiga pikeneda ligi
aasta võrra.
9. Greibimahl
võib takistada ravimite mõjumist. Kui võtate mingeid rohtusid, ärge neid
selle mahlaga küll alla loputage, sest see takistab mõne medikamendi
lõhustumist.
10. Ärge jooge
toidu juurde teed ega kohvi. Neis sisalduvad tanniinid takistavad
mõningate toitainete imendumist. Näiteks vähendab lõunasöögi juurde
rüübatud tass teed poole võrra raua hulka, mida organism toidust saab.
Kuid klaas apelsinimahla hoopis kahekordistab seda.
Kirsid
võivad podagrat ravida. Need sisaldavad keemilisi ühendeid, mis
kahandavad liigesepõletikku põhjustavate kemikaalide hulka organismis.
11. Curry
võib ennetada Alzheimeri tõbe. India köögis kasutatav kollane pigment
kurkum ehk kollajuur võib peatada valkaine amüloidi katusarnast
ladestumist ajju.
12. Sidruni
nuusutamine peletab astmat. Seega võivad astmaatikud oma tõvele neist
viljadest leevendust leida. Rottidega tehtud katsed on näidanud, et
nende hingamine ühtlustus, kui nad hingasid sisse limoneeni, mis annab
sidrunile lõhna.
13. Kiivi parandab nägemist. See karune puuvili on üllatavalt hea luteiiniallikas. Luteiin on nägemist kaitsev antioksüdant.
14. Küüslauk
võib parandada suuhaavandeid ja soolatüükaid. Vanarahvas soovitas
lõigata küüslauguküüs pooleks, pigistada seda ja määrida enne
magamaminekut soolatüügast mahlaga.
15. Ehkki arstid manitsevad soolaga mitte liialdama, võib liiga vähene soolatarbimine põhjustada madalat vererõhku.
16. Viigimari võib ennetada luuhõrenemist. See puuvili sisaldab ohtralt kaltsiumi, mida on luudel hädasti tarvis.
17. Cambridge’i teadlased on leidnud, et kõrge sojasisaldusega dieet võib sarnaneda rinnavähiravimi Tamoxifen mõjuga.
18. Kui
süüa liha, mis on sütel grillitud või kõrbenud, seate end mao-,
kõhunäärme-, käärsoole- ja rinnavähiohtu, sest säärane toidupoolis
sisaldab suures koguses kantserogeenseid ühendeid.
19. Kaneel lohutab diabeetikut. Ainuüksi pool teelusikatäit kaneeli päevas võib diabeetikutel veresuhkru taset langetada.
20. Tšilli aitab kergemalt hingata. Tšillipipras sisalduva kapsaitsiini toimel tõmbuvad limaskestad kokku, nohu-köha leeveneb.
21. Arbuus
teeb eesnäärmele head. Rõõmusõnum meestele: arbuusi punane viljaliha
sisaldab ohtralt antioksüdanti lükopeeni, mis hoiab eesnäärme terve.
22. Koriander
võib kolesteroolihulka vähendada. See aromaatne maitsetaim võib
alandada vere kolesteroolitaset ning ennetada südamehädasid.
23. Pähkleid
krõmpsutades kaitsed oma verd trombide eest. Pähklid ergutavad
veresooni lõdvestava ja vereringet ergutava lämmastikoksiidi teket.
24. Paar lusikatäit maitsestamata jogurtit võib neutraliseerida kehva hingeõhu, väidavad Jaapani teadlased.
25. Kunstsuhkur
teeb paksuks. USA teadlased on tõestanud, et kunstlikud magusained,
nagu näiteks fruktoos, võivad ainevahetuse tuksi keerata. Nii võtad
kiiremini kaalus juurde.
26. Kofeiin
võib seksikaks teha. Kui tunned, et seksiisu pole, joo tassike
espressot. Teadlased ütlevad, et tass kohvi ergutav strateegiliste
kehaosade vereringet.
27. Mesi säästab haavanditest. Uus-Meremaalt pärit Manuka meest on leitud maohaavandeid ennetavaid aineid.
28. Oliiviõli
võib olla südamele sama kasulik kui aspiriin. Uurimine on näidanud, et
oliiviõli põhiline koostisaine oleokantaal sisaldab samasuguseid aineid
kui valuvaigistid, mida määratakse südamehaiguste puhul.
29. Väike
naps teeb saledaks. USA teadlaste uurimuse andmeil on naistel, kes
aeg-ajalt väikese napsi teevad, 27% väiksemas rasvumisohus kui
täiskarsklased.
30. Kui sul on
kõrge vererõhk, puista seesamiseemneid näiteks salati peale. Nad on ka
oivaline valgu-, kaltsiumi-, raua- ning niatsiiniallikas.
31. Avokaado tõstab tuju. Need hõrgud rohelised puuviljad teevad tuju heaks, suurendades vere serotoniinisisaldust.
32. Praetud
muna ravib pohmelli. Teadlased soovitavad kassiahastuse puhul
traditsioonilist inglise hommikueinet. Võlukomponendiks on praemunad,
mis sisaldavad tsüstiini. See aminohape aitab mürkaineid välja ajada.
33. Tee
kahandab vähiohtu. Tees leidub tublisti flavonoide, haigusevastaseid
aineid, mis alandavad vererõhku, võitlevad vähiga ning ennetavad isegi
kortse. Juba ainuüksi tass päevas võib maksavähiohtu poole võrra
vähendada.
34. Rabarber päästab kõhukinnisusest. See kevadine vili sisaldab looduslikku lahtistit.
Roheline tee pole mitte üksnes suurepärane antioksüdant. Seda rüübates päästad end ka valulisest kuumalööbest.
35. Krõbeda
koorega leib teeb vähile säru. Teadlased on leidnud, et krõbedas
leivakoorikus on kaheksa korda rohkem vähivastaseid antioksüdante
pronüllüsiine kui ülejäänud leivas.
36. Lahja
piim pole mitte üksnes kalorivaesem kui täispiim, vaid sisaldab ka
rohkem kaltsiumi, valku ja B-vitamiine. A- ja E-vitamiini on temas
siiski vähem.
37. Aberdiini
ülikooli teadlased väidavad, et hommikusööki tuleb raudselt süüa juba
ainuüksi tervise pärast. Nimelt hoidvat hommikueine ära söögitoruvähi.
38. Jäätis paneb juuksed läikima. Kuna jäätis sisaldab kõvasti B2-vitamiini, siis võib see maius su juustega imet teha.
39. Aeduba teeb nooremaks. Teadlased nimetavad aedubasid antioksüdantide sisalduse poolest maailma üheks kasulikumaks toiduks.
40. Külmutatud
köögivili on sama tervislik kui värske. Ehkki värske köögivili on
üldiselt kõige parem, jääb ka külmutatusse enamik toitaineid alles –
eeldusel, et köögivili on külmutatud kohe pärast korjamist.
41. Linaseemneõli
teeb saledaks. Kui niristad salatitele ja suppidele linaseemneõli, võib
kehal tekkida petlik täiskõhutunne, ja organism jätab varuks vähem
rasva.
42. Teekotike ravib külmaville. Kui suuveerele on tekkinud ohatis, jahuta seda külma teekotikesega. See vähendab põletikku.
43. Kuum
vesi hävitab naeratuse. Väga kuumad joogid võivad põhjustada igemete
taandumist, mis omakorda seab igemed nakkusohtu. Lase joogil enne
rüüpamist maha jahtuda.
44. Spinat tekitab neerukive. Spinati-sugused oksalaadirikkad toiduained võivad ergutada neerukivide teket.
45. Rasvane
kala tõrjub artriiti. Lõhe, makrell ja teised rasvased kalad võivad
liigesepõletiku tekke ära hoida. Arstid soovitavad süüa 2–4 portsu
nädalas.
46. Mahl lagundab
hambaid. Puuviljamahlas sisalduv fruktoos võib hambaid lagundada. Joo
mahla toidu kõrvale või näri pärast söömist nätsu.
47. Gaseeritud
joogid võivad immuunsust kahandada. Gaseeritud jookides leiduv
tartrasiin viib kehast tsinki välja, ent tsink mängib immuunsüsteemi
talitluses tähtsat osa. Soovitatav päevanorm on 15 mg.
48. Makaron
toob une. Kui sul on raskusi magamajäämisega, söö enne voodisse
heitmist süsivesikuid. Kõige tõhusamad on liitsüsivesikud, nagu näiteks
täisteramakaronid ja -leib.
Välisajakirjanduse põhjal Triin Tael
No comments:
Post a Comment