Sunday, 17 June 2012

Midagi huvitavat.! Minu jaoks oli vähemalt :)


1. Ananass on looduslik valuvaigisti. See sisaldab põletikuvastaseid ensüüme, mis leevendavad valu sääraste haiguste puhul nagu liigesepõletik, väidavad Readingi ülikooli teadlased.

 2. Granaatõunamahl võib ennetada südamerabandust. See imevedelik parandab teadlaste väitel vere juurdevoolu südamesse ja alandab vererõhku.

3. Sibul on looduslik antibiootikum. Tõsi, see teeb küll hingeõhu vängeks, kuid sisaldab allit­siini, tugevat antibiootikumi, mis kaitseb ka vereringesüsteemi.

4. Seened võivad peletada nohu ja külmetushaigusi. Nad sisaldavad ohtaralt immuunsüsteemi ergutavat antioksüdanti nimega ergotioneiin.

5. Peet võib intiimelu elavdada. Nimelt sisaldab see suures koguses borooni-nimelist mineraali, mis turgutab suguhormoonide toodangut.

6. Mustikad parandavad mälu. Bostoni Tuftsi ülikooli teadlased leidsid, et kui süüa iga päev pool tassi mustikaid, võib ennetada vanusega kaasnevat koordinatsiooni ja lühimälu kehvenemist.

7. Õlu on sama kasulik kui punane vein. Klaas õlut on teadlaste kinnitusel vähi ja südamehaiguste peletamisel täpselt sama tõhus nagu punane vein.

8. Sööd šokolaadi, elad kauem, hurraa! Harvardi ülikooli teadlased ütlevad, et kui süüa iga nädal paar tahvlit šokolaadi, võib eluiga pikeneda ligi aasta võrra.

9. Greibimahl võib takistada ravimite mõjumist. Kui võtate mingeid rohtusid, ärge neid selle mahlaga küll alla loputage, sest see takistab mõne medikamendi lõhustumist.

10. Ärge jooge toidu juurde teed ega kohvi. Neis sisalduvad tanniinid takistavad mõningate toitainete imendumist. Näiteks vähendab lõunasöögi juurde rüübatud tass teed poole võrra raua hulka, mida organism toidust saab. Kuid klaas apelsinimahla hoopis kahekordistab seda.
Kirsid võivad podagrat ravida. Need sisaldavad keemilisi ühendeid, mis kahandavad liigesepõletikku põhjustavate kemikaalide hulka organismis.

11. Curry võib ennetada Alzhei­me­ri tõbe. India köögis kasutatav kollane pigment kurkum ehk kollajuur võib peatada valkaine amüloidi katusarnast ladestumist ajju.

12. Sidruni nuusutamine peletab astmat. Seega võivad astmaatikud oma tõvele neist viljadest leevendust leida. Rottidega tehtud katsed on näidanud, et nende hingamine ühtlustus, kui nad hingasid sisse limoneeni, mis annab sidrunile lõhna.

13. Kiivi parandab nägemist. See karune puuvili on üllatavalt hea luteiiniallikas. Luteiin on nägemist kaitsev antioksüdant.

14. Küüslauk võib parandada suu­haavandeid ja soolatüükaid. Vanarahvas soovitas lõigata küüslauguküüs pooleks, pigistada seda ja määrida enne magamaminekut soolatüügast mahlaga.

15. Ehkki arstid manitsevad soolaga mitte liialdama, võib liiga vähene soolatarbimine põhjustada madalat vererõhku.

16. Viigimari võib ennetada luuhõrenemist. See puuvili sisaldab ohtralt kaltsiumi, mida on luudel hädasti tarvis.

17. Cambridge’i teadlased on leidnud, et kõrge sojasisaldusega dieet võib sarnaneda rinnavähiravimi Tamoxifen mõjuga.

18. Kui süüa liha, mis on sütel gril­litud või kõrbenud, seate end mao-, kõhunäärme-, käär­soo­le- ja rinnavähiohtu, sest säärane toidupoolis sisaldab suures koguses kantserogeenseid ühendeid.

19. Kaneel lohutab diabeetikut. Ainuüksi pool teelusikatäit kaneeli päevas võib diabeetikutel veresuhkru taset langetada.

20. Tšilli aitab kergemalt hingata. Tšillipipras sisalduva kap­saitsiini toimel tõmbuvad limaskes­tad kokku, nohu-köha leeveneb.

21. Arbuus teeb eesnäärmele head. Rõõmusõnum meestele: arbuusi punane viljaliha sisaldab ohtralt antioksüdanti lüko­pee­ni, mis hoiab eesnäärme terve.

22. Koriander võib kolesteroolihulka vähendada. See aromaatne maitsetaim võib alandada vere kolesteroolitaset ning ennetada südamehädasid.

23. Pähkleid krõmpsutades kaitsed oma verd trombide eest. Pähklid ergutavad veresooni lõdvestava ja vereringet ergutava lämmastikoksiidi teket.

24. Paar lusikatäit maitsestamata jogurtit võib neutraliseerida kehva hingeõhu, väidavad Jaapani teadlased.

25. Kunstsuhkur teeb paksuks. USA teadlased on tõestanud, et kunstlikud magusained, nagu näiteks fruktoos, võivad ainevahetuse tuksi keerata. Nii võtad kiiremini kaalus juurde.

26. Kofeiin võib seksikaks teha. Kui tunned, et seksiisu pole, joo tassike espressot. Teadlased ütlevad, et tass kohvi ergutav strateegiliste kehaosade vereringet.

27. Mesi säästab haavanditest. Uus-Meremaalt pärit Manuka meest on leitud maohaavandeid ennetavaid aineid.

28. Oliiviõli võib olla südamele sama kasulik kui aspiriin. Uurimine on näidanud, et oliiviõli põhiline koostisaine oleokantaal sisaldab samasuguseid aineid kui valuvaigistid, mida määratakse südamehaiguste puhul.

29. Väike naps teeb saledaks. USA teadlaste uurimuse andmeil on naistel, kes aeg-ajalt väikese napsi teevad, 27% väiksemas rasvumisohus kui täiskarsklased.

30. Kui sul on kõrge vererõhk, puista seesamiseemneid näiteks salati peale. Nad on ka oivaline valgu-, kaltsiumi-, raua- ning niatsiiniallikas.

31. Avokaado tõstab tuju. Need hõrgud rohelised puuviljad teevad tuju heaks, suurendades vere serotoniinisisaldust.

32. Praetud muna ravib pohmelli. Teadlased soovitavad kassiahastuse puhul traditsioonilist inglise hommikueinet. Võlukomponendiks on praemunad, mis sisaldavad tsüstiini. See aminohape aitab mürkaineid välja ajada.

33. Tee kahandab vähiohtu. Tees leidub tublisti flavonoide, hai­gusevastaseid aineid, mis alandavad vererõhku, võitlevad vähiga ning ennetavad isegi kortse. Juba ainuüksi tass päevas võib maksavähiohtu poole võrra vähendada.

34. Rabarber päästab kõhukinnisusest. See kevadine vili sisaldab looduslikku lahtistit.
Roheline tee pole mitte üksnes suurepärane antioksüdant. Seda rüübates päästad end ka valulisest kuumalööbest.

35. Krõbeda koorega leib teeb vähile säru. Teadlased on leidnud, et krõbedas leivakoorikus on kaheksa korda rohkem vähivastaseid antioksüdante pro­nül­lüsiine kui ülejäänud leivas.

36. Lahja piim pole mitte üksnes kalorivaesem kui täispiim, vaid sisaldab ka rohkem kaltsiumi, valku ja B-vitamiine. A- ja E-vitamiini on temas siiski vähem.

37. Aberdiini ülikooli teadlased väidavad, et hommikusööki tuleb raudselt süüa juba ainuüksi tervise pärast. Nimelt hoidvat hommikueine ära söögitoruvähi.

38. Jäätis paneb juuksed läikima. Kuna jäätis sisaldab kõvasti B2-vitamiini, siis võib see maius su juustega imet teha.

39. Aeduba teeb nooremaks. Tead­lased nimetavad aedubasid antioksüdantide sisalduse poolest maailma üheks kasulikumaks toiduks.

40. Külmutatud köögivili on sama tervislik kui värske. Ehkki värske köögivili on üldiselt kõige parem, jääb ka külmutatusse enamik toitaineid alles – eeldusel, et köögivili on külmutatud kohe pärast korjamist.

41. Linaseemneõli teeb saledaks. Kui niristad salatitele ja suppidele linaseemneõli, võib kehal tekkida petlik täiskõhutunne, ja organism jätab varuks vähem rasva.

42. Teekotike ravib külmaville. Kui suuveerele on tekkinud ohatis, jahuta seda külma teekotikesega. See vähendab põletikku.

43. Kuum vesi hävitab naeratuse. Väga kuumad joogid võivad põhjustada igemete taandumist, mis omakorda seab igemed nakkusohtu. Lase joogil enne rüüpamist maha jahtuda.

44. Spinat tekitab neerukive. Spinati-sugused oksalaadirikkad toiduained võivad ergutada neerukivide teket.

45. Rasvane kala tõrjub artriiti. Lõhe, makrell ja teised rasvased kalad võivad liigesepõletiku tekke ära hoida. Arstid soovitavad süüa 2–4 portsu nädalas.

46. Mahl lagundab hambaid. Puuviljamahlas sisalduv fruktoos võib hambaid lagundada. Joo mahla toidu kõrvale või näri pärast söömist nätsu.

47. Gaseeritud joogid võivad immuunsust kahandada. Gaseeritud jookides leiduv tartrasiin viib kehast tsinki välja, ent tsink mängib immuunsüsteemi talitluses tähtsat osa. Soovitatav päevanorm on 15 mg.

48. Makaron toob une. Kui sul on raskusi magamajäämisega, söö enne voodisse heitmist süsivesikuid. Kõige tõhusamad on liitsüsivesikud, nagu näiteks täis­teramakaronid ja -leib.
 
Välisaja­kirjanduse põhjal Triin Tael

No comments:

Post a Comment